Väsimus

Väsimus on väga levinud kaebus- perearsti vastuvõtul kurdab pea iga kolmas inimene, et tunneb end väsinuna. Enamasti väljendub see energia puuduse, jõuetuse, kurnatuse, koormustaluvuse langusena. Kaebus on väga mittespetsiifiline, mis tähendab, et ei ole ühte konkreetset haigust, millele väsimus viitaks.

On täiesti normaalne tunda end väsinuna pärast füüsilist või vaimset pingutust, samuti haiguse ajal või selle järgselt. Muretsema peaks hakkama, kui väsimus püsib pikalt ning hakkab igapäevaelu häirima, samuti siis, kui kaasnevad muud haigustunnused (meeleolu langus, isutus, kehakaalu kõikumised, seedehäired, valud vms).

Enamasti on väsimuse taga meeleoluhäire (depressioon, ärevus), orgaaniline põhjus leitakse  kuni 5% juhtudel, vahel tuleb väsimuse põhjust otsida ka ravimitest, mida võetakse. Kuna võimalus, et väsimus viitab kehalisele haigusele, on siiski olemas, võiks esmalt pöörduda  perearsti poole, kes saab läbivaatuse ja vajadusel ka analüüside ja uuringute abil haiguse olemasolu kinnitada või välistada.

Väsimus võib ühe sümptomina esineda krooniliste põletike, endokriinhaiguste (suhkurtõbi, kilpnäärmehaigused), maksa-, neeru- , südame-, kopsu-, vere-, närvisüsteemihaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate korral.  Kui perearst diagnoosib patsiendil meeleoluhäire, saab alati edasi pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole, kes aitavad probleemist üle saada. Kõige tähtsam on mitte jääda kannatama. Ohtlik pole mitte väsimus ise, vaid (vahel varjatud) põhjus väsimuse taga.


Perearst Kati Paal ©