Toitumine koolieas


Toitumine on inimese üks põhivajadustest. Tänapäeva poeletid on kaubast lookas ja inimestel tuleb  teha pidevaid valikuid, millal, mida ja kui palju süüa.  Et toitumisharjumused kujunevad välja sageli just lapsepõlves, ei tee paha korrata üle mõned põhitõed. Seda enam, et õige toitumine aitab ennetada mitmeid terviseprobleeme- tervisliku  toiduvalikuga  saab ennetada rauavaegust ja sellest tingitud kehvveresust, seedehäireid, südame-ja veresoonkonna haiguseid, suhkurtõbe, luuhõrenemist, ülekaalu, samuti vähendada mõningate seedetrakti vähkkasvajate tekke tõenäosust hilisemas eas.
 
Lapse toit peab olema mitmekesine, vastates kasvava organismi vajadustele. Kasvav laps vajab  normaalset segatoitu laual peaksid igapäevaselt olema leib, piimasaadused, aed-ja juurviljad, puuviljad, mahlad, liha, kala. Söögivahed ei tohiks venida liialt pikaks- sööma peaks iga 3-4 tunni tagant.  Optimaalne oleks lisaks kolmele põhitoidukorrale võtta 2-3 vahepala. Liiga sage näksimine
pole hea, kuna hammastele on pidev kontakt süsivesikuid sisaldava ja happelise toiduga kahjulik.

Koolilapse hommik algab sageli vara ja iga kauemmagatud minut tundub hinnaline, ometi ei tasuks hommikusöögi arvelt ajaga koonerdada.  Lisaks sellele, et mõnusalt perega ümber laua istudes luuakse  päevale meeldiv algus, peaks hommikusöök  andma paraja portsu süsivesikuid, mida on vaja nii vaimseks kui ka füüsiliseks tööks. Nii sobivad hommikusöögilauale pudrud, leivad, saiad, pannkoogid, aga ka kartuli- ja pastatoidud, kõrvale võiks juua  piima, keefiri või mahla.  Suurim viga on jätta hommikusöök üldse söömata- näljasena kooli minev laps on hajameelne, kehva kontsentreerumisvõimega ja loid.

Lõunat on parim süüa koolisööklas, kuna vaid nii on kindel, et laps saab sooja sööki ja ei lepi saiakeste-pirukate ja kartulikrõpsudega.  Lapse lõunasöök peab olema mitmekesine  ja taldrikul  peaks olema lisaks supile või praele suur hulk juur-ja köögivilja. Magustoiduks sobivad hästi puuviljad ja marjad.

Parim aeg õhtusöögiks on  18-19 vahel ning eelistada tuleks süsivesikuvaesemaid toiduaineid. Sobilikud on puuviljad, jogurt, kohupiim, linnu- või loomaliha. Vältida tasuks liiga rohket ja rikkalikku õhtusööki, kuna just viimane on sageli hommikuse isutuse põhjuseks.

Teada on, et koolilaste seas on kiirtoidud, maiustused ja karastusjoogid kogumas üha suuremat populaarsust. Meid ümbritsevast reklaamist jääb mulje, et inimene peabki iga päev endale „midagi head” lubama. Kuna paljud lapsed on istuva eluviisiga ja õhtuti kulub suur osa ajast  arvuti või televiisori taga, on laste ülekaal ka Eestis üha sagedasemaks probleemiks. Abiks oleks siin lapsevanemate toitumist suunav käitumine, eriti aga laste füüsilise aktiivsuse suurendamine.

Teiseks äärmuseks on kaalusäilitamise- ja langetamise eesmärgil oma toitumist piiravad, sageli tegelikult täiesti normkaalus olevad lapsed, enamasti tüdrukud. Vanemad peaksid muutuma valvsaks kui laps keeldub järjekindlalt perega koos söömast ja seab endale söömisel rangeid piiranguid. Alatoitlus suurendab lapse vastuvõtlikkust haigustekitajatele, tagajärjeks on sage puudumine koolist, mis põhjustab omakorda probleeme.

Tervislike toitumisharjumuste kujundamisel on suur roll lapsevanemate eeskujul ja selgitustööl. Oskus õigesti süüa on üks paljudest oskustest, mille vanemad lapsele ellu kaasa saavad anda. Tasub meeles pidada, et armastus käib kõhu kaudu!


Perearst Kati Paal ©