Puukidega levivad haigused

Niipea, kui kevadel  hakkavad ilmad soojenema ja õhutemperatuur  tõuseb üle +7 kraadi, muutuvad aktiivseks puugid. Puugihooaeg algab tavaliselt aprillis ja kestab kuni oktoobri lõpuni. Puuke võib leida eelkõige  niisketes ja varjulistes sega- ja lehtmetsades, aga ka  metsaserval või lihtsalt rohu sees.

Need pisikesed ämblikulaadsed  võivad olla inimestele ohtlike haiguste- puukentsefaliidi ja puukborrelioosi kandjad. Mitte kõik puugid ei ole haigusekandjad ja risk haigestuda ühest puugihammustusest on väike, siiski on oluline teada, et Eestis esineb mõlemat haigust päris sageli. Puukentsefaliidi ja -borrelioosi võib saada puugihammustusel, aga ka pastöriseerimata kitse- või lehmapiima juues, juhul kui loom on nakatunud.

Puukentsefaliidi esimeses faasis tekivad nakatunul gripisarnased sümptomid, hiljem kujuneb kolmandikul nakatunutest välja erineva raskusastmega aju(kelme)põletik. Eestis tehtud uuringud näitavad, et kõikidest puukentsefaliidi juhtudest moodustavad lapsed ligi veerandi, kõige vähem on nakatunuid alla 3 aastaste laste seas, kuid vanuse tõustes risk suureneb.  Suuremad lapsed on aktiivsemad looduses müttajad, seega on ka rohkem ohustatud. Kui täiskasvanutel esineb  haiguse põdemise järgselt pea pooltel erinevaid jääknähte, siis lastel kulgeb haigus üldiselt kergelt ja möödub järelmõjusid jätmata, siiski on ka laste hulgas esinenud raskeid juhtumeid- meningiiti ehk ajukelmepõletikku , entsefaliiti ehk ajupõletikku, müeliiti ehk seljaajupõletikku.Tagajärjeks võib olla püsiv närvisüsteemi kahjustus- peavalu ja -ringlus, keskendumishäired, krambihood,  halvatused. 

Kuna puukentsefaliidi vastast spetsiifilist ravi ei ole, on hetkel kõige parem haigust ennetada, lastes end selle vastu vaktsineerida. On teada, et muud meetmed- puugitõrjevahendid, eririietus jms aitavad küll veidi kaasa, kuid pole siiski piisavalt usaldusväärsed, hoidmaks puuke eemale. Kuna puukentsefaliidivastane vaktsineerimine riiklikku vaktsineerimiskalendrisse ei kuulu, tuleb sellega seotud kulutused lapsevanemal endal kanda. Vaktsiin on suhteliselt kallis ja pikemaajalisema (3 aastat) kaitse saavutamiseks tuleb teha kolm süsti (kaks mõnekuulise vahega ning kolmas aasta pärast). See sunnib vanemaid mõtlema, kas lapsi üldse tasub puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Lisaks paneb paljusid kahtlema fakt, et lapsi vaktsineeritakse juba niigi paljude haiguste vastu, kas ei ole see organismile liialt koormav?

Vaktsineerimist tuleks soovitada neile lastele, kes elavad või käivad sageli riskipiirkondades, viibides suvel maal ehedas looduses. Eestis loetakse eriti ohtlikeks piirkondadeks Ida- ja Lääne Virumaad, Läänemaad, Pärnumaad, Saaremaad ja Tartumaad. Et aga tänapäeval reisitakse palju ringi,  pole ohualad nii kindlalt määratletavad, risk puugihammustusest nakatuda on siiski igal pool.

Haigusohtlikes piirkondades elavaid lapsi soovitatakse vaktsineerida alates 12. elukuust. Praegu kasutusel olevad vaktsiinid on nõrgestatud viirusvaktsiinid, neid on igatpidi kontrollitud ja nad on osutunud tõhusaiks, kuid ohutuiks. Lastele manustatavad vaktsiinid sisaldavad poole väiksemas koguses antigeene kui täiskasvanutel kasutatavad ja kõrvaltoimeid praktiliselt ei esine.

Puukborrelioosi ehk Lyme´i tõve peamine sümptom on mõnesentimeetrise läbimõõduga punetav laik hammustuskohal, hiljem põhjustab nakkus organismis levides gripisarnaseid nähte. Ravimata juhtudel võivad kahjustuda närvisüsteem, süda, liigesed. Puukborrelioosi vastu küll vaktsiini  ei ole, kuid õnneks allub haigus erinevalt puukentsefaliidist väga hästi antibakteriaalsele ravile, seega tagab haiguse õigeaegne avastamine täieliku paranemise.

Puukborrelioosi, aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks kanda heledaid riideid, toppida püksisääred jalanõude sisse ja kasutada putukatõrjevahendeid. Õhtuti tuleks lapsi puukide suhtes kontrollida, unustamata sealjuures juustega kaetud peanahka ja kõrvataguseid. Leitud puuk tuleb võimalikult kiirest eemaldada, sest nakatumise riski vähendamiseks on iga tund oluline- näiteks  kulub borrelioosinakkuse saamiseks 2 ööpäeva. Haarata tuleb võimalikult puugi pea lähedalt  kasutades selleks  peenikesi (puugi)pintsette. Hammustuskohta tuleks pesta puhta vee või desinfitseerimisvahendiga, väljatõmmatud  puuk aga hävitada. Kui nädala-paari möödudes tekivad ringikujuline nahalööve või külmetushaiguse nähud, tuleks pöörduda arsti vastuvõtule.


Perearst Kati Paal ©